.png)
Elu on täis erinevaid otsuseid. Igapäevaselt on vaja muuhulgas valida, et mida küll hommikul selga panna või millist toitu õhtusöögiks valmistada. Kuigi ka need valikud võivad vahel aega ja kognitiivset pingutust nõuda, saavad need üldiselt üpris kiiresti lahenduse. Palju keerulisem on aga otsustada näiteks seda, millist eriala valida, või minu puhul hiljuti, et millest küll võiks blogipostitust kirjutada. Halvimal juhul tekitab keerulise otsusega silmitsi seismine palju negatiivseid emotsioone ja ärevust. See võib omakorda põhjustada vältimiskäitumist – lükatakse otsuse tegemist edasi või lastakse seda kellelgi teisel teha, et ainult ei peaks ise otsust langetama. Nagu arvata võib, pole otsuste vältimine aga eriti efektiivne lahendus.
Otsustamine kognitiivsel tasandil
Et otsustamist kergemaks muuta, vaatame kõigepealt otsuste langetamise aluseks olevaid kognitiivseid protsesse. Objektiivselt võttes peaks otsustamine hõlmama endas mitmete erinevate valikute hindamist ja kaalumist ning selle protsessi tulemusena peaks selguma parim valik. Valiku õnnestumist hinnatakse tavaliselt tagajärgede põhjal – kas mulle meeldib see eriala, mille ma valisin?
Otsuste vältimist või edasilükkamist võivad põhjustada ka võimalikud negatiivsed tagajärjed. Tagajärgede põhjal otsuste hindamine pole aga alati täpne, kuna tegelikke tagajärgi pole tihti võimalik ette näha. Nii kiputakse mõnikord negatiivsena hindama otsuseid, mis tegelikult olid antud olukorra teadmiste põhjal parimad. Seetõttu peaks küll otsustamisel lähtuma hetkeolukorrast, kuid soovitud tagajärjele mõtlemine enne otsuse langetamist võib suurendada tõenäosust, et ollakse hiljem oma langetatud otsusega rahul.
Suures plaanis on kognitiivselt lähenedes kaks põhilist meetodit, kuidas saab otsust langetada. Esimene variant hõlmab seda, mida tavaliselt otsustamisena ette kujutatakse. On mitu alternatiivi, mille hulgast valitakse mingi süsteemi järgi kõige sobivam lahendus. Teine meetod on rohkem katsetamisele orienteeritud. Nimelt valitakse esimene sobiv variant ja see proovitakse läbi. Hiljem, kui on näha, et see variant ikkagi ei toonud soovitud tagajärgi, võetakse järgmine, mida katsetada. Kuigi otseselt ei saa öelda, et üks variant oleks teisest parem, kipuvad inimesed pigem oma valikuid põhjalikumalt kaaluma ja teadlikult otsuseid langetama, kuna selliste otsustega kiputakse üldiselt rohkem rahul olema. Samas on inimesed erinevad. Peamine asi aga, mida nendest meetoditest kaasa võtta, on see, et hiljem ümber otsustamine ei ole halb ja seda pole vaja karta. Ka see on osa otsustamise protsessist.
Otsustamisel mängib rolli ka otsuse tähtsus – mida suurem ja olulisem on otsus, seda raskem on seda langetada. Seda sellepärast, et ka oodatavad tagajärjed on suuremad. Edukast otsusest on võimalik palju võita, aga ebaõnnestunud otsusega ka palju kaotada. Nii ei pruugi me mõne otsuse langetamist tähelegi panna, samas kui mõnele teisele mõtleme päevi või isegi kuid hiljem. Suurte otsuste langetamise lihtsamaks muutmiseks toon välja mõned soovitused.
Soovitused selleks, et otsustamist kergemaks muuta
1. Jaga vajadusel keerukad otsused väiksemateks osadeks. Väiksemate osadena võib otsuse langetamine lihtsam olla, kuna ka tajutud tagajärjed on väiksemad.
2. Kogu valikute kohta informatsiooni.
Mida rohkem on infot, seda tõenäolisemalt saab langetada sellise otsuse, millega inimene hiljem rahul on. Ka teadlased on leidnud, et kui puudub info paljude otsust mõjutavate tegurite kohta, teevad inimesed otsustamisel tihemini vigu ja nad pole hiljem oma otsuse tagajärgedega rahul. Informatsioon ei tohiks olla kallutatud, vaid usaldusväärne ja põhinema faktidel, mitte arvamustel.
3. Loo selged alternatiivid.
Informatsiooni kogudes tee endale selgeks, mille vahel valik toimub. Alternatiivsete otsuste kaalumine võimaldab näha teisi vaatepunkte ja aitab aru saada, millised aspektid selle otsuse juures on sinu jaoks kõige olulisemad.
4. Kaalu valikuvariante ja mõtle nende valikute võimalikele tagajärgedele.
Selle sammu juures saab välja tuua mitu kasulikku tehnikat. Näiteks võib abi olla plusside ja miinuste tabeli tegemisest. Nii saab näha, milline otsus kõige rohkem soovitud tagajärgi või kõige vähem negatiivseid tagajärgi tooks. Teine võimalus on valida üks väärtus või omadus, mis selle otsuse puhul sinu jaoks kõige olulisem on (näiteks, kas tähtsam on uute jalanõude hind või kvaliteet) ning järjestada valikud sellest omadusest lähtuvalt. Enda jaoks prioriteetide seadmine muudab otsustamist kergemaks. Lisaks on oluline mõelda oma otsuse võimalikele tagajärgedele ja võrrelda neid tagajärgi enda ideaalse soovitud tagajärjega.
5. Vii otsus ellu.
Kui olemasoleva informatsiooni põhjal on parim valik leitud, polegi muud, kui see otsus ellu viia. Kuigi võib juhtuda, et olukord muutub ja hiljem tundub, et langetatud otsus oli pikas perspektiivis ikkagi vale, ei tohiks sellist olukorda liialt karta, kuna igast olukorrast on võimalik midagi õppida. Arusaamine, et otsus oli vale, aitab järgmiseid valikuid efektiivsemalt langetada.
6. Usalda oma sisetunnet.
See on tõsi, lihtne öelda, aga raske teha. Nimelt on leitud, et tihti on inimesel valikuvariantide vahel ikkagi mingi eelistus tekkinud, isegi kui talle endale see nii tajutav ei tundu. Teadlased on seda fenomeni uurinud ja leidnud hea nipi, mis aitab oma eelistusest teadlikumaks saada. Selleks pole vaja rohkemat, kui visata kulli ja kirja ja öelda endale, et teed otsuse mündiviske põhjal. Huvitav on aga see, et peale mündiviset saab inimene üldiselt hästi aru, et kas ta on saadud tulemusega rahul või tahaks ta näiteks uuesti münti visata. Sellise katalüsaatorina toimivad lisaks mündiviskele ka muud juhuslikku valikut tegevad meetodid.
7. Ole enda vastu lahke.
Raske otsusega silmitsi seismine võib väga stressirohke olla. Kui pinge läheb liiga suureks ja hakkab igapäevaelu segama, on hea korraks aeg maha võtta ja millegi meeldivaga tegeleda. Näiteks võib aidata mõnus jalutuskäik värskes õhus või telefonikõne hea sõbraga. Lisaks püüa endale otsuse langetamise pärast liigset pinget mitte peale panna. Sa saad lähtuda ainult sellest, mida sa praegusel hetkel tead ja tunned. Lisaks on lohutav, et on väga vähe selliseid asju, mida ei saaks hiljem muuta või ümber teha.
8. Harjuta otsuste langetamist.
Kui ebameeldiv otsuste langetamine ka poleks, muutub see ajaga kergemaks. Ka otsuste langetamine on oskus, mida saab harjutada. Selleks on hea teadlikult isegi väiksemad otsused läbi mõelda. Nii muutub otsustamise protsess tuttavamaks ja eelnevad edukad otsused aitavad enesekindlust suurendada.
Nüüd tead, milline on otsuste langetamise protsess ja kuidas seda lihtsamaks muuta. Ehk aitab see teooria ka meie töötubade ja kavade hulgast enda üritusele kõige sobivama välja valida. Igatahes loodan, et otsustasid selle blogipostituse läbi lugeda ning teed ka tulevikus oma valikuid teadlikumalt, soovitud tagajärgi meeles pidades.
Kasutatud allikad:
8 tips to improve decision-making skills. HSI. (n.d.). https://hsi.com/blog/how-to-improve-decision-making-skills
Braisby, N., & Gellatly, A. (2012). Cognitive Psychology. OUP Oxford.
Decision making 101. Problem solving | ReachOut Australia. (n.d.). https://au.reachout.com/articles/decision-making-101
Eysenck, M. W., & Keane, M. T. (2015). Cognitive Psychology: A Student’s Handbook. Psychology Press.
How to Make Decisions. MindTools. (n.d.). https://www.mindtools.com/aiplsat/how-to-make-decisions
Jaffé, M. E., Reutner, L., & Greifeneder, R. (2019). Catalyzing decisions: How a coin flip strengthens affective reactions. PloS one, 14(8), e0220736. https://doi.org/10.1371/journal.pone.0220736
Autor: Eliise Marie Rebane
Comentários