Esinemisnärv ehk esinemisärevus on paljudele inimestele nagu parasiit, mille teke on justkui automaatne ja raskesti kontrollitav. Sellest lahti saamine võib olla suur katsumus, kuid selle vähendamiseks on olemas mitmeid tehnikaid ja soovitusi. Esinemisnärv kimbutab umbes 80% inimkonnast, sealhulgas ka kogenud muusikuid, õpetajaid ning isegi ka näitlejaid.

Esinemisärevus võib oluliselt mõjutada eesmärgipärast tegevust, olgu selleks publiku ees pilli mängimine, kõne pidamine või hoopiski oma väikese klassi ees esitluse tegemine. Kui närv enesest võimu saab, võib see mõjuda negatiivselt enesehinnangule ning enesekindlusele.
Miks esinemisnärv üldse tekib, kuidas seda vähendada ning rohkem kontrolli alla saada?

Miks see tekib?

Tegelikult on närvitunne enne esinemist või esinemise ajal normaalne reaktsioon tavapärasest stressirohkemale olukorrale.
Enamasti esinevad esinemisnärvi korral sellised sümptomid nagu tavapärasest suurem higistamine, vererõhu tõus, ajutised nn ‘’mäluaugud’’, kuiv suu ning võib tekkida iiveldus jm. See, miks meie keha võib stressirohkele olukorrale taoliselt reageerida ning isegi siis, kui olla juba vana kala publiku ees, on suures enamuses seotud enesepädevushinnanguga. Igasugune situatsioon, kus inimene tahab võimalikult hästi esineda ja muretseb selle eneseteostusvõimes, põhjustab stressi ja närvitunnet.
Põhjuseks on tihtipeale ka kartus, et öeldakse või tehakse midagi valesti ning seetõttu muutub kuvand endast teistele kehvemaks. Põhiliselt kardab inimene seda, mida teised temast mõelda ning arvata võivad. Kuna juba evolutsiooniliselt on inimese aju palju altim tugevamalt reageerima negatiivsetele aspektidele ja nõrgemalt positiivsetele, siis märkame ning pöörame rohkem tähelepanu asjadele, mis on meie jaoks negatiivsemad ja stressi tekitavad.

Kuidas esinemisärevust leevendada?

Selleks et esinemisärevust vähendada ning seda rohkem enda käpa alla saada, on esmalt oluline meelde tuletada, et keegi ei ole kunagi kellegi silmis täiuslik ning vigu teha on okei. 🙂 Negatiivsed mõtted, uskumused ning ennustused on lihtsad tulema, kuid ka neid on võimalik ümber suunata. Näiteks võib endale ette visualiseerida olukorda, kus esinemine toob endaga kaasa edu ning milline on enesetunne siis, kui kõik läheb hästi (heaolutunne). Kui on teada, et tuleb esineda suurema publiku ees, siis tuleks võimaluse korral ka harjutada rahva ees esinemist, näiteks kasvõi oma sõprade ees. Eemale tuleks proovida lükata kõik mõtted, mis tekitavad eneses kahtlust. Oluline on ka piisav valmistumine esinemiseks, st piisav harjutamine ning väga oluliselt mõjutab sooritust ka toitumine. Näiteks ei ole soovitatav tarbida liialt kofeiini ega suhkrut esinemise päeval, juua tuleks piisavalt vett ning süüa midagi tervislikku ning kõhtu täitvat- hea on võtta hambusse mõni madala rasvasisaldusega eine.

Kasutatud allikad:

Gadye, L. (2018). What is Performance Anxiety? BrainFacts. Vaadatud 10.04.2023
https://www.brainfacts.org/thinking-sensing-and-behaving/emotions-stress-and-anxiety/2018/what-is-performance-anxiety-102518

Marks, H. (2021). Stage Fright (Performance Anxiety). WebMD. Vaadatud 10.04.2023 https://www.webmd.com/anxiety-panic/guide/stage-fright-performance-anxiety

Plaut, E. A. Psychotherapy of Performance Anxiety. Vaadatud 10.04.2023 https://www.jstor.org/stable/45440281

Autor: Marcella Laura Polverino