Sel juhul on Psühhobussi töötoad ja etendused just sinu jaoks!

Igal põlvkonnal on oma kurja juur, mis vanema põlvkonna arvates lapsed ära rikub. Küll on lapsed lugenud liiga palju raamatuid, telekas teeb zombieks ja arvutimängud teevad vägivaldseks. Kas tõesti on arvutimängud nii pahad nagu väidetakse? Psühhobuss selgitab! Milliseid videomänge oled sina mänginud ning kuidas tunned, et need on sind teisiti käituma pannud? Mida veel nende mängude mängimine sinu ellu on toonud? Video on koostatud hariduslikel eesmärkidel Eesti Teadusagentuuri toel. Educational purposes. Taustamuusika: Distance Louis Lion Content ID Hash: AEZPDEHFDGL7OJBW Singer Vinger - Noored on hukas Allikad: Brilliant T., D.; Nouchi, R.; Kawashima, R. (2019) Does Video Gaming Have Impacts on the Brain: Evidence from a Systematic Review. Brain Sci., 9, 251. https://doi.org/10.3390/brainsci9100251 Griffiths M. Video games and health BMJ (2005); 331 :122 doi:10.1136/bmj.331.7509.122 Kühn S, Gallinat J, Mascherek A. (2019) Effects of computer gaming on cognition, brain structure, and function: a critical reflection on existing literature. Dialogues Clin Neurosci. Sep;21(3):319-330. doi: 10.31887/DCNS.2019.21.3/skuehn. PMID: 31749656; PMCID: PMC6829166. Kühn, S., Kugler, D. T., Schmalen, K., Weichenberger, M., Witt, C., & Gallinat, J. (2019). Does playing violent video games cause aggression? A longitudinal intervention study. Molecular psychiatry, 24(8), 1220–1234. https://doi.org/10.1038/s41380-018-0031-7 Peracchia S., Curcio G. (2018). Exposure to video games: effects on sleep and on post-sleep cognitive abilities. A systematic review of experimental evidences. Sleep Sci. 11, 302–314. 10.5935/1984-0063.20180046 Przybylski, A. K., & Weinstein, N. (2019). Violent video game engagement is not associated with adolescents' aggressive behaviour: evidence from a registered report. Royal Society open science, 6(2), 171474. https://doi.org/10.1098/rsos.171474 Teksti autor: Kadri Treial Peale luges: Kadri Treial Video autor: Triin Tiitsmaa

Oled sa kunagi mõelnud, miks on meil nii raske millegagi rahul olla? Järgnevas videos selgitab Psühhobuss üht võimalikest põhjustest. Too kommentaarides veel näiteid olukordadest, mis on tegelikult ära lahenenud, kuid inimesed näevad edaspidi ka probleeme seal, kus nad neid muidu poleks märganud. Video on koostatud hariduslikel eesmärkidel Eesti Teadusagentuuri toel. Educational purposes. Taustamuusika: Drifting Out To Sea Fantoms Content ID Hash: FICOG9ACTZOPRFLE Kasutatud kirjandus Todorov, A., Dotsch, R., Porter, J. M., Oosterhof, N. N., & Falvello, V. B. (2013). Validation of data-driven computational models of social perception of faces. Emotion, 13(4), 724–738. https://doi.org/10.1037/a0032335 Levari, D. E., Gilbert, D. T., Wilson, T. D., Sievers, B., Amodio, D. M., & Wheatley, T. (2018). Prevalence-induced concept change in human judgment. Science, 360(6396), 1465-1467. https://journals.biologists.com/jeb/article/211/11/1792/9506/Energy-limitation-as-a-selective-pressure-on-the Teksti koostas: Siim Taras Teksti luges: Siim Taras Video koostas: Triin Tiitsmaa

Kas sul on olnud kunagi selline tunne, et õpid töö jaoks, kuid reaalsuses küsitakse midagi, mille jaoks polnud üldse valmis ja on tunne, et seda teemat küll tunnis ei käsitletud. Või näiteks on töö ja üritad vastust meenutada ning meenub, et vastus oli õpikus lk 16 all paremas nurgas, kuid mis see täpsemalt oli - on vaid hägune mälestus. Kuidas siis õppida nii, et õige asi õigesti meelde tuleks? Psühhobuss selgitab! Missugust nendest vigadest oled ise varem teinud? Mida oleks pidanud tegema teisiti? Kuidas seda tagantjärele tarkust edaspidi enda jaoks õppimises paremini plaanid ära kasutada? Video on loodud hariduslikel eesmärkidel Eesti Teadusagentuuri toel. Educational purposes. Heli: Adobe helipank. Teksti autor: Kadri Treial Peale luges: Kadri Treial Video koostaja: Kadri Treial

Kas tead seda tunnet, kui oled juba otsuse teinud, kuid hakkad kergelt kahtlema, kas sai ikka mõistlik valik tehtud. Sellisel hetkel võime tabada end mõttelt "kui juba, siis juba" ning jätkata valikuga, mis ehk tõesti pole ikkagi kõige parem. Miks me nii teeme? Psühhobuss selgitab! Too kommentaarides veel näiteid elulistest olukordadest, kus oled ise või on keegi teine jäänud liiga kauaks "kui juba, siis juba" mõtlemise kaldesse kinni. Kuidas sellest kallutatusest lõpuks siiski üle saadi? Vt ka: Kuidas vähemuse veider käitumine muutub enamuse normiks: https://www.youtube.com/watch?v=GA8z7f7a2Pk Milgrami eksperiment (elektrilöögid), kuulekus: https://www.youtube.com/watch?v=Kzd6Ew3TraA&ab_channel=PsychHub Stanfordi vanglaeksperiment (deindividualiseerimine): https://www.youtube.com/watch?v=GePFFf5gRKo Video on loodud hariduslikel eesmärkidel Eesti Teadusagentuuri toel. Educational purposes. Teksti autor: Siim Taras Peale luges: Siim Taras Video autor: Siim Taras

Tahad kallist inimest pooleks kallistada? Nutad filmi rõõmsates kohtades ning naerad, kui on jube? Kuidas on üldse võimalik samal ajal tunda tugevaid, kuid teineteisest nii erinevaid tundeid? Psühhobuss selgitab! Harjutus õpetajatele õpilastega kasutamiseks: Võtke ringi ning nimetage järjest emotsioone. Ükski emotsiooni nimetus ei tohi korduda. Vaadake, mitu ringi osalejatega saate teha. Kui mõni osaleja jääb nimetamisega jänni, võivad teised õppijad aidata. Eriti hea on, kui sellisel hetkel püüavad teised jänni jäänud õpilase selle hetke emotsiooni peegeldada (nt segadus, kimbatus, piinlikkus, naljakas vm). Ülesande eesmärk on avardada õppijate silmaringi ning laiendada emotsioonide kohta käivat sõnavara. Mida mitmekülgsemalt oskab inimene enda emotsioone nimetada (võrreldes nt lihtsalt "hea" ja "halb" tuju), seda kergemaks muutub tal enda emotsioonide ära tundmine ning tänu sellele ka nende reguleerimine. Kasutatud materjalid ja allikad: Muusika: Adobe Spark helipank Meemid: Despicable Me, The Office, Brooklyn 99, Community, Killjoys, Oskarite jagamise auhinnatseremoonia. Videoklipid: Pexels - Nicole Michalou, Yaroslav Shuraev, Distill; YT - https://www.youtube.com/watch?v=N9oxmRT2YWw&ab_channel=mandkyeo Artikkel: Kööts-Ausmees, L. (2012). Emotional experience: Relations to personality, subjective well-being, recollection, and external influences. Dissertationes psychologicae Universitatis Tartuensis;34 https://dspace.ut.ee/handle/10062/26090 Video on koostatud hariduslikul eesmärgil Eesti Teadusagentuuri toel. Educational purposes. Teksti koostas: Kadri Treial Peale luges: Kadri Treial Video koostas: Kadri Treial

Ühest küljest teame väga hästi seda tunnet, kui just sul endal on õigus ning teised ei tea asjast piisavalt hästi. Mis selle olukorra tekitab ning miks see tänapäeval eriti palavalt esile tuleb? Psühhobuss selgitab! Katseta, mida pakub sulle youtube pärast selle video vaatamist teistsugust kui varem? Proovi sõbraga kumbki oma kodus katsetada, missuguseid vasteid annab mingi päevakajalise ja vaidlusi tekitava teema googeldamine. Kas teie tulemused on sarnased? Mis saab aga siis, kui sama proovida avalikut kasutatavas arvutis (näiteks koolis ja üldkasutatava kasutajaga)? Video on valminud hariduslikel eesmärkidel Eesti Teadusagentuuri toel. Educational purposes. Taustamuusika: Golden Hour Reveille Content ID Hash: RF1L7AAK5TNM1ELY Kuvatõmmised filmist "Kevade" Koslowski, B., & Maqueda, M. (1993). What Is Confirmation Bias and When Do People Actually Have It? Merrill-Palmer Quarterly, 39(1), 104–130. http://www.jstor.org/stable/23087302 Vt ka filmi Social Dilemma: https://www.imdb.com/title/tt11464826/ Teksti koostas: Siim Taras Peale luges: Siim Taras Video koostas: Triin Tiitsmaa